TOIDUALLERGIA

EHK TOIDUST PÕHJUSTATUD TOKSILISED JA MITTETOKSILISED REAKTSIOONID

Kuigi allergilised haigused on vaevanud inimesi väga pikka aega, muutus allergia tõsiseks probleemiks 20. sajandi teisel poolel. Toiduallergiaks nimetatakse ebatavalist immuunvastust toidule.

Haiguse olemus ja esinemissagedus

Allergia on ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia on allergiliste sümptomite kliiniline väljendumine.

Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Reaktsioon allergeenide suhtes võib olla vahetu, mida on suhteliselt kerge avastada, ja hilistüüpi, mis avaldub tunde või päevi pärast allergeeniga kokkupuudet. Hilistüüpi reaktsiooni on suhteliselt raske avastada.

Miks toiduallergia tekib, on veel ebaselge. Ühe teooria järgi on põhjuseks imikute vaktsineerimine, mis tõstab immuunsüsteemi aktiivsust, kuigi teadusuuringud seda teooriat ei kinnita. Teine teooria süüdistab varajast rinnaga toitmisest loobumist ja imikute toitesegudes olevaid valkusid. On veel hügieenihüpotees, mille järgi on kõik liiga puhas ja immuunsüsteem igavleb ning otsib tegevust.

Allergia tabab ühel või teisel eluperioodil umbes 20% elanikkonnast, kuid pidevalt kannatab allergia all umbes 1–2% elanikkonnast. Linnas on allergikuid rohkem kui maal. Kuigi allergia võib tabada inimest igas vanuses, kannatavad toiduallergia all eelkõige imikud ja väikelapsed. Alla aastaste laste seedekanali ja hingamisteede limaskest ei ole täielikult kujunenud ja see laseb kergemini läbi võõrvalku.

Toiduallergia tekkel on väga tähtis pärilik eelsoodumus. Peresid, kus mõni laps või lapsevanemad kannatavad allergia all, nimetatakse riskiperedeks.

Ristallergia on nähtus, kus sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Toiduallergia kulgu võivad mõjutada ka teised toidu allergeenid, stress, mao happesus jt tegurid.

Toiduallergia kontrolli all hoidmine

Toiduallergia kliiniline pilt võib olla väga erinev. Sümptomid võivad olla alates väga nõrkadest kuni äärmiselt rasketeni, isegi surmaga lõppeva anafülaktilise šokini. Toiduallergia kliinilised nähud avalduvad eelkõige hingamisteedes, seedekanalis, nahal. Hingamisteede vaevused väljenduvad aevastamise ja nohuna, huuled, keel ning suulagi võivad sügeleda ja tursuda. Toiduallergia võib väljenduda ka astmahoogudes, kuid toiduallergia ei ole bronhiaalastma üldine põhjus. Nahanähud avalduvad dermatiidi või muude urtikaarset tüüpi löövetena. Peamised seedekanali vaevused avalduvad oksendamise ja kõhulahtisusena. Imikutel on see peamiselt tingitud lehmapiimaallergiast.

Rase peab toituma mitmekülgselt, et tagada organismi varustamine kõigi vajalike toitainetega. Rinnapiima imendub ka alkohol, ravimid, lisaained, saasteained. Seepärast peab imetav ema olema eriti tähelepanelik oma toidu valikul. Teaduslik tõendus imiku toitmise ja allergiliste nähtude vahel on vastuoluline. Üldiselt siiski arvatakse, et rinnapiim võib teatud kaitset anda.

Uuringud viitavad, et kõrge riskiga elanikkonnas uute toitudega tutvustamine varakult vähendab atoopilise astma ja teiste allergiliste haiguste tekkeriski. Siiski ei ole selge, kas see on tingitud imiku vanusest või sellest, et uute toitudega tutvuti samaaegselt rinnapiimatoidul olles, mis on näidanud kaitsvat rolli tsöliaakia vastu gluteeni tutvustamisel. Leitud on ka tõendeid, et rinnapiimaga toitmine vähemalt 4 kuud võrreldes lehmapiima baasil piimasegudega lükkab edasi või vähendab atoopilise dermatiidi ja lehmapiimaallergia avaldumist varases lapsepõlves.

IMIKUEAS

Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha.

MÄNGU- JA KOOLIEAS

Üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt).

TÄISKASVANUEAS

Tihti allergiat põhjustavad pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas.

ENAMLEVINUD TOIDUALLERGIAD

LEHMAPIIMA ALLERGIA

Tabab 0,5–4% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia puhul on vaja leida teisi asendustoiduaineid. Küllalt levinud on sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku.

KANAMUNAALLERGIA

Algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.

KALAALLERGIA

Võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired (oksendamine, valud, kõhulahtisus). Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise šoki. Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas.

PUU- JA KÖÖGIVILJAALLERGIA

Allergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili).

Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.

PÄHKLIALLERGIA

Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid.

MAITSEAINEALLERGIA

Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned jt.

Juba ammusest ajast on tuntud meeallergia. Mesi sisaldab lisaks allergeenidele õietolmu.