TSÖLIAAKIA

Tsöliaakia ehk gluteenanteropaatia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et enamikel juhtudel ka kaerast valmistatud toit.

Ülalloetletud teraviljatoodetes sisalduvate valkude toimel kahjustuvad peensoole limaskesta hatud, mille kaudu toimub toitainete imendumine. Kuna tsöliaakia puhul halveneb mikrotoitainete, näiteks raua, kaltsiumi ja D-vitamiini imendumine, võib see avalduda ka osteoporoosi, rauapuudusaneemia jt. haigustena.

Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine. Kõhnumine ja kasvupeetus võivad lastel olla ka ainsaks haiguse väljendusviisiks, mistõttu kui peres on teisi tsöliaakiahaigeid, peaks olema eriti ettevaatlik ja vajadusel pöörduma kohe arsti poole. Tsöliaakia võib avalduda esmakordselt igas vanuses ning väga erinevate vaevustega.

Mida nooremas eas tsöliaakia avaldub, seda tüüpilisemad on haigusnähud ning seda ägedam võib olla haiguse kulg.

Mida hilisemas vanuses tsöliaakia avaldub, seda varjatum ehk atüüpilisem see võib olla. Atüüpilise haigusvormi puhul võivad tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – olla tagasihoidlikud ning umbes 30%-l haigetest hoopiski puududa. Seetõttu jäävad just atüüpilise kuluga tsöliaakiajuhud sageli õigel ajal diagnoosimata.

• kõhnumine
• kasvupeetus
• rauavaegusaneemia. Tsöliaakiale peaks viitama olukord, mil rauavaegusaneemia korraliku rauaravikuuri tulemusel ei taandu.
• jäävhammaste emaili ja struktuuri muutused. Tsöliaakiale võib ainsana viidata jäävhammaste emaili muutumine sinakaks. Haiguse kestmisel lisanduvad ka hammaste struktuuri defektid – tekivad ristivaod, mille kohalt osa hambast isegi murdub.
• luuhõrenemine ehk osteoporoos. Seda seisundit võib käsitleda ka kui tsöliaakia tüsistust, sest kaltsiumi kadu organismist on viinud juba suurte luuliste muutusteni. Kui inimesel on diagnoositud osteoporoos, peab kindlasti mõtlema selle tegelikule tekkepõhjusele, milleks võivad olla kaltsiumi imendumise häired kahjustunud peensoole tõttu – see tähendab tsöliaakia.
• endokriinsüsteemi mitmesugused häired, nagu puberteedi hilinemine, menstruatsiooni hilinemine või menstruaaltsükli häired, sagedased iseeneslikud abordid, nii meeste kui naiste lastetus, väikese sünnikaaluga vastsündinu sünd, ka enneaegne menopaus (< 45 aastat) jt.

Neil, kelle põhitoiduks on riis või mais, esineb tsöliaakiat haruharva. Kõige suurem diagnoositud tsöliaakia esinemissagedus on Soomes – 2% elanikkonnast. Arvatakse, et Eestis on see 1%.

Tsöliaakia diagnoositakse veeniverest vastavate antikehade määramisega ja diagnoos kinnitatakse peensoole biopsiaga. Tsöliaakia puhul on ainsaks raviks range ja eluaegne gluteenivaba dieet, mis ei sisalda nisust, rukkist, odrast ja soovitatavalt ka kaerast valmistatud toite.

Hetkel arvatakse, et umbes 10 mg gluteeni on kogus, mida gluteenitalumatusega inimene päevas maksimaalselt suudab taluda. Gluteenivaba toote märgistust võib kanda toode, mille gluteenisisaldus on alla 20 mg kilogrammi toote kohta. Tavaliselt paraneb rangel dieedil oleva isiku enesetunne ja söögiisu ning taanduvad kõhuhädad juba paari nädala möödudes. Peensoole limaskesta hattude taastumine võtab kauem aega.

Tsöliaakia võib avalduda väga erinevas vanuses ja erinevate sümptomitega. Mida varajasemas eas tsöliaakia avaldub, seda ägedam on haiguse kulg ning iseloomulikumad vaevused. Uuringud on näidanud rinnapiima tõenäolist kaitsvat mõju tsöliaakia vastu, kui gluteeni tutvustada väikestes kogustes rinnapiimaga toitmise kestuse ajal. Peale geneetilise eelsoodumuse võib tsöliaakiat esile kutsuda ka teraviljatoitude tarbimise järsk suurenemine või immuunsüsteemi kahjustumine.

Tsöliaakia võib avalduda ka alles suguküpseks saamisel, raseduse ajal või stressist tingituna.

Allikas: www.toitumine.ee