Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus teatud toiduainete suhtes. See võib põhjustada erinevaid sümptomeid, näiteks seedehäireid, peavalu, nahalöövet või väsimust. Erinevalt toiduallergiast on talumatuse reaktsioon aeglasem ja mitte eluohtlik.

Toiduallergia on kiire immuunvastus, mis võib põhjustada tugevaid reaktsioone isegi väikese koguse allergeeni puhul. Toidutalumatus on aeglasem reaktsioon, mis vajab suuremat toidukogust ja põhjustab sageli kroonilisi, kuid leebemaid sümptomeid.

Levinumad sümptomid on:

• puhitus, gaasid, kõhulahtisus
• peavalud, migreenid
• krooniline väsimus
• nahaärritused, lööbed
• liigesevalud
• keskendumisraskused ja ärevus

Peamised meetodid on elimineerimisdieet ja vereanalüüs IgG-antikehade määramiseks. Elimineerimisdieediga välistatakse kahtlusalused toidud ja jälgitakse sümptomite muutumist. Vereanalüüs näitab, millised toidud võivad põhjustada organismi ülereageerimist.

Alusta toitumispäevikust ja proovi elimineerida kahtlased toidud. Kui sümptomid ei taandu, pöördu arsti või toitumisnõustaja poole. Vajadusel saab teha vereanalüüsi, mis aitab tuvastada talumatud toiduained ja koostada isiklik toitumisplaan.

Levinumad probleemsed toidud:

• piimatooted (laktoos)
• gluteeni sisaldavad teraviljad (nisu, oder, rukis)
• fruktoosi- ja pärmirikkad toidud
• histamiinirikkad toidud (nt juust, suitsuliha)
• muna, pähklid, tsitruselised, sibul, šokolaad

Jah, krooniline talumatus võib põhjustada kaalutõusu, kuna organism talletab vedelikku ja ainevahetus aeglustub. Võib esineda ka nahaprobleeme, seedehäireid, väsimust, peavalu ja hormonaalseid kõikumisi.

Laktoositalumatus tekib siis, kui kehal puudub laktaasensüüm, mis seedib piimasuhkrut. Tüüpilised sümptomid on puhitus, gaasid ja kõhulahtisus pärast piimatoodete söömist. Diagnoosimiseks tehakse laktoositaluvuse test või geneetiline analüüs.

Tsöliaakia on autoimmuunhaigus, kus gluteen põhjustab peensoole kahjustusi. Ainus ravi on eluaegne gluteenivaba dieet, mis välistab nisu, rukki, odra ja sageli ka kaera. Diagnoos pannakse vereanalüüsi ja vajadusel biopsia abil.

Testi võiks teha inimene, kellel on:

• krooniline väsimus või kaalutõus
• seedehäired, nahaprobleemid
• korduvad põletikud või migreenid
• ebaselged tervisehädad ilma selge põhjuseta

IgG-põhine test näitab, millised toidud organismis reaktsiooni põhjustavad.